22. august 2011

Õpetajate reis Võrumaale


Õpetaja Merikese reisikirjelduse lühendatud variant

Eestimaa tundmise kahepäevast ringsõitu alustame Maanteemuuseumist. Muuseum asub Põlvamaal Varbusel. Maanteemuuseum on koht, kus saab ülevaate eesti maantee kujunemise ajaloost. Võimalik on näha Eestimaa erinevaid teetüüpe nagu laudtee, kruusatee jne, eksponeeritud on liiklusmärgid, haljastus ja teetähised, sõiduvahendid ja maanteesillad. Lastele on meelelahutuseks ja liikluse õppimiseks elektriautodega liikluslinnak.
Edasi liigume postiteed mööda Võru- Luhamaa maanteele ja sealt Vastseliina linnusesse ja naudime sõites Haanja kõrgustiku kuplilist maastikku ja käänulisi teid. Vastseliina piiskopilinnuse seisis 300. aastat varemetes, pärast Eesti taasiseseisvumist asuti linnuse varemeid võsast puhastama ja konserveerima. Linnuse lähedal seisab kenasti renoveeritud Piiri kõrts ja postijaam. Tänapäeval on linnuse ja hoonete tähtsus eelkõige sümboolne, sest tegemist on Euroopa Liidu idapiiriga.
Edasi liigume läbi Illi, Kirikumäe ja Tsiistre Kärinä külla Nopri talumeiereid vaatama, aga teele jääb meile üks ilus järv, mille ääres teeme väikese peatuse.
Kirikumäe järve pindala on 61,4 ha ja kõrgus merepinnast 183 meetrit ning suurim sügavus 3,5 meertit. Järv on ümardunud kujuga, vähe liigestatud ja turbane, sellepärast on järve vesi ka punakas. Liivast kallast on vähe ja osal kaldast on õõtsuv pinnas nn õõtsariba. Järvele on kaunis vaade.
Nopri talumeierei tegeleb piima tootmise ja sellest piimasaaduste valmistamisega. Nopri tooted on tuntud üle Eestimaa ja neid pakuvad soovijatele meie suuremad kauplusteketid. Pererahvas tutvustab meile oma kaasaegset tootmist ja tooteid. Saab ka degusteerida ja kaasa osta.
Edasi liigume läbi Preksa ja Mikita külade Ruusmäe suunas ja külastame Rogosi mõisat.
Rogosi mõis on omapärane Eestis selle poolest, et ta on ainuke kindlus(kastell)mõis, kinnise sisehooviga just nagu oleks tegemist kindlusega. Omapärane on ka asukoht veidi kõrgemal künkal ja kolmest küljest ümbritsetud veega, just nagu oleks tegemist keskaegse linnusega. Mõisa teevad omapäraseks huvitav historistlikus stiilis väravatorn ja keldrisse rajatud omapärane veinikelder.
Ruusmäelt liigume edasi Suurele Munamäele, kus saab vaatetornist nautida suurepärast vaadet Haanja kõrgustikule. Vaatetorni kõrvale on paigaldatud mälestuskivi meie alpinistidele.
Esimene reisipäev ongi lõppemas. Ees ootab Koke külalistemaja sooja sauna ja väikese grilliga.

Teist päeva alustame kosutava hommikukohviga ning asume teele Ööbikuoru suunas.
Ööbikuorg asub muistse linnamäe põhjas on 300 meetri pikkune ja 12- 15 meetrit kõrge. Nime on saanud sellest, et ööbikud laulavad seal imekaunilt.
Ööbikuoru servalt on kaunis vaade Rõuge järvedele, Piirkonnas on seitse järve, mis moodustavad ühtse järvistu.
Rõuges asub Eesti ema monument, kuju kõrgus on 3,6 m ja kaal kuus tonni. Veelkord kaunis vaade Rõugele ja edasi juba Võru suunas, teel külastame Hinni kanjonit.
Hinni kanjon on ainuke taoline kanjonorg Eestis. Kanjoni sügavus on 15-20 meetrit ja pikkus 300 meetrit. Kanjon on sälkorg, mille põhjas voolab Enni oja. Alguses on kanjon lai 6-10 meetrit, siis kitseneb kuni 3 meetri laiuseks.
Edasi liigume jätame Haanja kõrgustiku seljataha ja liigume Võru linna suunas.
Võru linna kordumatuks väärtuseks ja omapäraks on ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Võrus külastame luteri (ehitatud 1793) ja õigeusu (1804) kirikut, mõlemad pühendatud Katariinale. Eraldi märkimist väärib õigeusu kiriku juurde loodud teemapark ja piibli panoraam.
Võru promenaad ja rand asuvad Tamula järve ääres. Järve lõikub poolsaar, mis kannab Roosisaare nime, ta oligi kunagi saar. Promenaadi ja Roosisaart ühendab Roosisaare sild, mis on eriti ilus pimedas.
Promenaad on 800 meetrit pikk rannaala, kus on kivi- ja laudkattega teed, laste mängunurgad, istumiskohad jne. Promenaad on loodussõbralik, sobib väga keskkonnaga ja moodustab ühtse terviku, nii Kreutzwaldi pargi kui ka Roosiraarega. Promenaadi lõpus on P. Leinbocki skulptuur „Elujõud“.
Linnaekskursiooni lõpetame Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi külastusega. Lisaks on võimalik külastada ka Võrumaa muuseumi, et tutvuda üksikasjalikumalt Võru linna ja maakonna kultuuri ning ajalooga.

Kaardi läbitud marsruudi ja külastatud vaatamisväärsustega leiab SIIT.

7. august 2011

Raasiku valla XIII suvespordipäev Arukülas

Sportlikult meelestatud inimesed kogunesid 6. augustil kella 10.00 rongkäiguks Aruküla kultuurimaja ette, et hakata liikuma lauluväljakule. Eelnevalt jagati kõigile ürituse logoga ja võistkonna nimega buffid, mida sai toredasti rongkäigus külarahvale (pähe või kaela panduna) demonstreerida.
Suvespordipäev toimus Raasiku vallas juba 13. korda. Spordipäevast tohivad osa võtta kuueliikmelised võistkonnad, mis on kokku pandud Raasiku valla ühe küla elanikest, asutuse töötajatest või ühiste huvidega seltskonnast. Raasiku põhikooli õpetajad osales üritusel juba kolmandat korda. Seekord koosned kooli võistkond järgmistest vapratest:
•kapten Kadi
•Heli
•Merike
•Marju
•Kristi
•Raivo

Kokku oli tulnud 12 võistkonda ning kell 11.00 võis põnev võistluspäev alata!
Rammu katsuti järgmistes võistlusalades:
•Linamäng
•Toolimäng
•Kimi
•Laudadel liikumine
•Teatevõistlus
•Kaptenite võistlus
•Viktoriin
•Isetegevus
Väljamõeldud spordialad olid väga vahvad ning mitte kellelegi üle jõu käivad – sai palju naerda, aga oli vaja ka „nutti“.
Alade vahel olid toredad ühistantsud välja mõeldud, millest said kõik osa võtta.
Suvepäevade üldvõitja selgitati kõigi alade kohapunktide liitmise teel, kus iga ala I koht sai maksimumpunktid ja iga järgnev ühe võrra vähem. Iga võistkond sai päeva lõppedes kaasa koondaruanne suvespordipäevast ning ühispildi. Võitjavõistkond „Härma Noored“ said kaasa ka rändkarika. Ootame põnevusega järgmist aastat!
Suur-suur aitäh Aruküla Kultuuriseltsile koostöös Lapuliste eelmise aasta võitja võistkonnaga ning tänan ka Raasiku kooli usinaid tegijaid – õpetaja Heli, õpetaja Marju, õpetaja Kristi, õpetaja Merike ning majandusjuhataja Raivo. Et midagi „põske pista“ oleks, siis piknikukorvi eest kniks direktor Kadrile.

Kadi Naha
Raasiku kooli huvijuht