28. veebruar 2013

"Tagasi kooli" külalisõpetajad meie koolis

28. veebruaril käisid „Tagasi kooli“ projekti raames kaks külalisõpetajat meie koolis tunde andmas. Katrin Vapper ja Merle Närska Swedpank´ist andsid 1. klassile 10 kõige tähtsamat nõuannet raha kohta. Juttu tuli nii raha hoidmisest, säästmisest kui ka laenamisest. Kaasa oli võetud vanad rahatähed nii lähiminevikust, kui ka kaugemalt. 1. klass oli tubli kuulaja. Tunni lõpus täidetud ristsõna lahendamine õnnestus suurepäraselt.

8. klassis räägiti raha ajaloost, pankade tekkest ning pangaga seotud toimingutest. Õpilastele pakkus suurt huvi mobiilse internetipanga kasutamise tutvustamine. Lepiti kokku, et kahe nädala pärast tullakse rääkima 8. klassile laenudest ja liisingustest.
Külalisõpetajad jäid meie kooli õpilastega väga rahule ja andsid hea meelega nõusoleku järgmisel korral anda loengut veel paaris klassis.

Algklasside elamusõpe Tartus

Eile, 27. veebruari hommikul kell 8.30, suundusid kõik algklassid Tartu poole teele. Sõit sujus väga hästi. Õpilased oskavad kenasti bussis käituda. Ülikoolilinnas olime kell 11.00. Buss peatus kaarsilla juures olevas parklas, kust algaski meie pisike matk linnaruumis, et tutvuda tähtsamate vaatamisväärsustega.

TARTU nimed on olnud ka Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.

Keskseks väljakuks linnas on Raekoja plats, mida tunti ka Suurturu nime all, sest varem asus seal turg. Raekoja platsi ehitistest tähelepanuväärseim on raekoda, mis on juba kolmas sellel kohal. Rakoja platsi kaunistavad Suudlevad tudengid (puskkaev) aastast 1998. Tartu Raekoja platsil paikneb linna keskpunkt. Raekoja platsil nägime ka maoaasta auks püstitatud jääskulptuuri.

Von Bocki maja – maja taasavati 2007 (ülikool oli selle ostnud varem 1839) selle peale on maalitud Tartu ülikooli peahoone ja teisel pool maja on pildid (fotonäitus) ülikooli professoritest ja
legendaarsetest õppejõududest.

Edasi nägime klassitsismi kõrgperioodi mõjusamaid näiteid, milleks oli ülikooli peahoone, mis valmis 1803 - 1809. Projekti autoriks oli tookordne tehnoloogia ja ehituskunsti professor J.W. Krause, kellele püstitatud ausammast me ka Tartu Riigikohtu ees nägime. Ülikooli siseruumidest on kauneim aula, mis pärast 1965. aasta põlengut restaureeriti.

Järgmiseks vallutasime Toomemäe. Toomemägi on Paul I kingitus ülikoolile. Park on kujundatud looduslähedases stiilis. Toomemäel palju skulptuure ja väärtuslikke hooneid – endine toomkirik (praegu TÜ ajaloomuuseum); vana anatoomikum, riigikohus, tähetorn, ingli- ja kuradisild.

Kesklinna puiesteedel ja haljasaladel ning Toomemäel on mitmeid mälestusmärke Tartus elanud ja töötanud inimestele, näiteks kindralfeldmarssal Barclay de Tolly mälestussammas kesklinnas, arstiteadlase N.Pirogovi ausammas raekoja taga jt. Toomemäel asuvad ka mälestusmärgid J.K.S.Morgensternile, K.E.von Baerile, Fr. R Faehlmannile, N.Burdenkole.

Omaette nurgakese Toomemäel moodustavad nn. Musumägi ja muistne ohvrikivi. Sealsamas on ka Kristjan Jaak Petersoni kujutav skulptuur. Toomamäe külje sees asub XVIII sajandi lõpust pärinev püssirohukelder. 

Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänaseni, selle auks püstitati kaarsilla vastaskaldale kivist arv 100000.
Raejoja platsisl nägime ka Tartu viltust maja, mida rahvasuus hüütakse ka Tartu Pisa torniks, ehitati
keskaegse linnamüüri äärde 1793.a. Maja jõepoolne külg toetub vanale linnamüürile, teine aga vaialusele. Sellest on tingitud ka maja viltuvajumine. Majas on avatud Tartu Kunstimuuseumi püsinäitus eesti kunstist.20. sajandi alguses töötas samas apteekrina Oskar Luts, tuntud Eesti rahvakirjanik

Tartu Kaarsild (ka Jalakäijate sild ja Betoonsild) on jalakäijatele mõeldud kaarsild Tartus kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel Raekoja platsi ääres raekoja vastas üle Emajõe. Mõne aasta eest paigaldati kaarsillla kaare alumisele küljele tuled, mis öösiti aegamisi värvi vahetavad. Tudengitraditsiooni kohaselt peab iga Tartu Ülikooli tudeng vähemalt ühel eksamil läbi kukkuma ja üle kaarsilla kaare jalutama, et end tõeliseks tudengiks nimetada.

Kell 12.00 oodati meid juba Ahhaa keskusesse, kus oli avastamist meeletult palju. Õpilased said seal vabalt ringi liikuda ning ekspositsioonidega tutvust teha. Vt Teaduskeskus Ahhaa.

15.00 jõudiski kätte kolmas oodatud üritus - lõõgastumine Aura veekeskuses. Lõbu oli laialt. Vt Aura veekeskus.

Pärast ligunemist saime Aura veekeskuse kohvikus kehakinnitust, mis oli nagu rusikas silmaauku ning kell 18.00 võiski tagasisõit alata.

Kooli juurde jõuti peaaegu kokkulepitud ajal (20.30 paiku).

Päev oli super!

Aitäh õpilaste saatjatele õpetaja Merlile, õpetaja Marile, õpetaja Katrinile, Hanna Veronika emale, Kirke emale ja Kirsika emale! Teist oli väga palju abi!

23. veebruar 2013

Väljavõtted õpilastöödest

Tibatilluke osa mõtetest, mida Raasiku kooli õpilased Eestimaast, emakeelest, kodust, traditsioonidest jne kirja olid pannaud:
  • Kodu on koht, kus inimene olla tahab. Kodu on koht, kus kõik on hea. Isamaa on koht, kus sa sündisid ning koht, kus sa tahad olla. Emakeel on keel, mis annab sooja tunde – HARDI
  • Kodu on soe ja turvalmine. Seal on mu pere. Kodus räägivad kõik eesti keelt. Koduke võib olla suur ja uhke maja või väike ja hubane kortertuba. Mu kodumaa on Eestimaa – LISETTE ANABEL.
  • Eestimaad peab hoidma – KEVIN.
  • Mulle meeldib eesti keel sellepärast, et see on arusaadav ja see on vaikne. Mulle meeldib ka meie Eestimaa, sest see on meie sünnimaa – MARILIN.
  • Eesti on ilus paik, see on parajalt suur ja kaunis. Eesti keel on ilus ja Eesti president on südamlik. Eesti on minu jaoks kallis ja armas – SILLE.
  • Mulle on Eestimaa väga kallis. Eesti keel on ka väga armas – sellepärast ma tahangi alati elada just Eestis – KIRKE.
  • Tahaksin, et Eestis oleks puhas, mitte prügi täis. Eesti on minu sünnimaa. Mulle meeldib eesti keel. Eesti on minu lemmik maa – KIRSIKA.
  • Minule meeldib Eesti sellepärast, et siin on rohkem lund, kui Inglismaal. Ja siin on lõbus – KERTU.
  • Mulle meeldib Eesti juures see, et siin on tore. Ma kingin Eestile oma headuse – HANNA MARIA.
  • Eesti on mu isamaa. Eestis on ilus. Eestis on rahu – KADRI-ANN.
  • Kingiksin presidendile lilled ja kommikarbi – PAULA.
  • Eesti elavad lahked ja head inimesed. Eestlased on hoolivad ja abivalmid inimesed, aga mõned ka mitte – vahel on eestlased pahurad – MARIIA.
  • Minule on Eestimaa kallis. Ma olen siin üles kasvanud ja kasvan veel – ARDO.
  • Tore, et meil on iseseisvuspäev ja tore, et me oleme vabad. Meil on ilusad linnad, väikesed künkad ja toredad inimesed. Uhke on olla üks neist üle ühest miljonist, kes oskavad eesti keelt – HELINA.
  • Eestimaal on ilus ja puhas loodus ning siin kõneldakse kaunist eesti keelt. Mulle piisab maailmas rändamisest ja mulle meeldib Eestimaal elada – REA-MI.
  • Isamaad ei tohi häbistada ja kui ma kunagi abiellun, siis Eestimaa inimesega. Emakeelt ei taha ma mitte kunagi suust ära lasta – SILVER.
  • Eestlased on vaikne rahvas, aga meil on üks tuntud traditsioon – laulupidu. Eestlased on laulu- ja tantsurahvas, olen sellega nõus – ELIS.
  • Eesti on mulle tähtis ja ükskõik, kuhu ma lähen, ma tunnen Eesti järgi igatsust. Mul on hea meel, et ma elan Eestis! – SOFJA.
  • Tahan alati tagasi minna oma sünnikodusse – vanaema juurde – ELENA.
  • Elagu Eesti rahvuskala – räim! – ELENA.
  • Paljude inimeste jaoks, kes pole eestlased, tundub eesti keel väga imelik, sest selles keeles on õ.ä,ö ja ü tähed ning see tundub haruldane. Eesti keelt räägib vaid tibatilluke maailmas elavatest inimestest. Sellepärast peab seda hoidma ja säilitama, sest muidu sureb see välja – SANDRA.
  • Öeldakse, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Mina seda ei usu, sest mind ümbritsevad küll väga palju häid inimesi – ANDRA.
  • Eesti tähendab mulle vanemaid ja kodu. Eestlane olla on au – GERT.
  • Ma tunnen Eestis elades end vabana ja rõõmsana – MAIT.
  • Eesti vabariik võitles 24. veebruaril välja iseseisvuse. See on liigagi tähtis sündmus ja seda ei tohiks ära rikkuda. Hoida tuleb seda maad, mis meile antud on – MARGIT.
  • Mul on au olla eestlane, lauldes neid uhkeid laule ja lugedes kauneid luuletusi, võtab see isegi pisara silma. Eesti on parim riik maailmas – ANNELI.
  • Mul on au olla eestlane ja elada nende seas. Ma jään alati eestlaseks ja Eesti minu kodumaaks – ARNOLD.


22. veebruar 2013

EV 95


Kodu on koht, kus inimene olla tahab. Kodu on koht, kus kõik on hea. Isamaa on koht, kus sa sündisid ning koht, kus sa tahad olla. Emakeel on keel, mis annab sooja tunde...
 
Selliste sõnadega  algas täna 4. tunni ajal kooli saalis Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsertaktus. Aktuse viisid läbi Keith, Sille ning Karl Raimond. Etteastete vahele oli põimitud meie kooli õpilaste mõtted kodumaast, emakeelest, kodust, eestlastest jne.

Peale hümni sai sõna õppealajuhataja Katrin, kes andis meile kena ülevaate Eesti ajaloost (1918. aastast tänapäevani välja). Oli huvitav ja hariv.

Edasi järgnes kontsert, kus kuulda saime kõiki koore. Nende huulilt kõlasid laulud „Isamaa hiilgava pinnalla“, „Eestlane olen...“, „Isamaa ilu hoieldes“ ja „Sünnipäevalaul“.

Seekord sai aktusel kahte tuntud ja armastatud laulu („Põhjamaa“ ja „Jää vabaks Eesti meri“) üheskoos kaasa laulda. Kõigile olid sõnad nähtaval saali seinal.

Aktusel kõlasid 3. klassi õpilaste Anette Isabeli ja Hardi enda väljamõeldud luuletused ning 2. klassi õpilased lugesid luuletuse „Kodumaast“.

Et see aasta on pärimusaasta, seega sai nautida kahte pärimustantsu – 4. klass esitas tantsu „Kiigadi-kaagadi“ ja 2. klass esitas tantsu „Kupparimuori“.


Aktus lõppes 6. klassi tüdruku sõnadega:
Tore, et meil on iseseisvuspäev ja tore, et me oleme vabad. Meil on ilusad linnad, väikesed künkad ja toredad inimesed. Uhke on olla üks neist üle ühest miljonist, kes oskavad eesti keelt...

Palju õnne 95. sünnipäevaks, meie hea Eesti Vabariik!
Aitäh õpetaja Helile laulude õpetamise eest; õpetaja Marile Eesti ilusatest piltidest esitluse eest (kogu aktuse ajal saali seinal kõigile nähtav); õpetaja Marjule saalikaunistuste eest; lapsevanem Erikule tehnika eest; õpilastele aktuse läbiviimise eest!
 
 

20. veebruar 2013

Hei, suusk!

20. veebruaril startis Raasiku Põhikoolist kaks bussitäit õpilasi ja õpetajaid Valgehobusemäele, kus toimus rassimine suusarajal ning lõbutsemine kelgumäel.
Päev algas täpsussõiduga, kus igal klassil tuli läbida ring ümber tiigi, öeldes enne starti mitme minutiga ja sekundiga läbitakse distants. Täpseimaks osutus terve kooli peale I klass, kes eksis kõigest 5 sekundiga, järgnes 7. klass, kes eksis 8 sekundiga ning kolmanda koha saavutas 6.klass, kes eksis 19 sekundiga. Samal ajal said õpilased, kes võistlemishimulised ka aja peale sõita. Kiiremad algklassides olid Carolin ja Egor ning põhikoolis Cristel ja Hendri.
Pärast võistlemist suunduti metsavahele kilomeetreid koguma. Enamus läbisid 3 km ja 5 km ringi, oli kukkumisi, suusasideme purunemist, higistamist. Pandi mängu kõik emotsioonid, mis suusatamisega kaasneb. Igatahes pärast lahkumist Valgehobusemäelt, olid ilmed rahulolevad.
Tänan kõiki õpilasi ja õpetajaid osalemast!

P.S 7. aasta jooksul, mis tööl olen olnud oli esimest korda, kus õpetajad olid peaaegu kõik suuskadel. Super!
Kokkuvõte: õpetaja Kristjan.

15. veebruar 2013

Prügi VaheTund

Raasiku kooli 4.-6. klassi õpilased said täna osa õppeprogrammist, mille eesmärk on propageerida läbimõeldud tarbimist ning jäätmete keskkonnasõbralikku käitlemist.Läbi erinevate jäätmeliikide juhiti tähelepanu kolmele peamisele küsimusele:
  • Miks on oluline, et vähem asju toodetaks – ehk milline on tootmise mõju keskkonnale?
  • Mida saame me igaüks teha selleks, et asju vähem toodetaks – ehk kuidas tarbida läbimõeldult ning kasutatud asju taaskasutada?
  • Mida siiski tekkiva prügiga teha, et see põhjustaks vähem kahju keskkonnale– ehk miks ja kuidas prügi sorteerida?
 Õppeprogramm oli õpilastele mõnusalt, haaravalt ja toredasti esitatud.

14. veebruar 2013

Georgaafia teemapäev

Neljapäeval, 14. veebruaril, toimus Keila koolis Harjumaa koolide 8. klasside õpilastele mõeldud II geograafia teemapäev, milles osalesid meie koolist Sandra, Elis ja Mattias.

Seekord oli teemaks kalad ja nende elukeskkond ning sellest rääkis tuntud kalade spetsialist Arvo Tuvikene.

Võistlus oli pingeline, kuid lõpuks jäime IV-V-VI kohale.

Kokku osales teemapäeval 22 võistkonda.

Me saime teada väga palju huvitavat kalade kohta. Näiteks seda, et kalad teevad hääli ja võivad ujuda väga kiiresti. Saime ka ise kuulda kalade häälitsusi, mis kõlasid väga kummaliselt.

Aitäh õpetaja Merikesele, kes meile üritusel osalemise võimaldas ja majandusjuhataja Raivole, kes meid kohale sõidutas.

Kokkuvõte: Sandra Saare.

Sõbrapäev on lahe päev!

See nädal on olnud tihe sündmuste poolest. Kätte oli jõudnud kauaoodatud sündmus - SÕBRAPÄEV. Kool oli kaunistatud südametega, kuhu peale iga klass kirjutas oma soovid sõpradele. Lugeda sai ka lihtsalt vahvaid väljendeid sõpruse ja sõprade kohta.

Esimese tunni ajal ilmusid klasside uste taha (enamjaolt aknalaudadele) kaunid sõbrapostkastid. elevust ja ootusärevust oli  vahetundidel iga väiksemagi naharakuga tunda. Valitses tore meeleolu.

"Minu sõber" plakatitele sai joonistada oma sõpradest pildikesi.

Ilusa punkti päevale panid Sandra ja õpetaja Heli oma imeilusa ja südamessemineva kontserdiga. Aitäh teile!  Omapärastele sõbrapäevale omastele piletitele koguti veel kaua Sandra autogramme. Suu sai magusaks sõbrakommi nöol.

Väga armas päev oli!

Hetki tänasest päevast:

Valentinipäev

13. veebruar 2013

Hariv loeng

Täna külastas meie kooli Harju-Jaani kiriku Soome sõprusühendusest Rauhan Sana lektor Veikko Määttä, kes rääkis inimväärikusest ja enesehinnangust. Loenguid sai kuulata kolmes satsis: 1.-3. klass; 4.-6. klass ja 7.-9. klass. Loengud erinesid üksteisest natuke - pisematele räägiti veidi asjadest kergemalt ning suuremad õpilased said kuulda elust/olust veidi teisest vaatevinklist.

Loengu alguses rääkis esineja endast - kus ta üles kasvas, kelle juures ta oma lapsepõlve veetis, kuidas ta õhtuti palvetas enne magamaminekut, millega ta tegeles ning ka sellest, et ka tema on päris põhjas ära käinud, aga jällegi on ta tagasi Jumala poole pöördunud.

Saadi teada, et Soomes käivad koolilapsed väga tihti kirikus jutlust kuulamas.

Märksõnad loengust:
  • tagaselja rääkimine ja halvasti ütlemine = patt;
  • andekspalumine;
  • kallistamine;
  • palvetamine;
  • Taevaisa kuuleb palved. Siinkohal rääkis härra ühe tõestisündinud loo: Pere, kus peeti Jumalast lugu ja käidi jumalateenistustel, kasvas 10-aastane tüdruk. Kord sõitis hoovi veoauto, kust võeti maha klaver. Nähes autot arvas isa, et eksiti aadressiga. Autojuht kontrollis paberit - aadress klappis. 10-aastane peretütar tuli koolis ja kui ta klaverit nägi, siis ta tänas Taevaisa, et ta tema palveid oli kuulda võtnud ning südamesoovi täitnud. 10-aastane tüdruk oli läinud eelnevalt muusikakooli, kus ta tihti palus, et ta saaks endale klaveri. Tema soov täideti ja tüdruk oli ülirõõmus. Klaver tuli Stockholmist ja siiamaani ei teata, kes selle saatis...
  • Taevaisa armastus laste vastu;
  • sõnakuulelikkus;
  • õnnistamine;
  • Jumal märgib kõigi nimed oma peopesasse;
  • vajadused;
  • südametunnistus;
  • alkohol;
  • narkootikumid;
  • halb enesetunne;
  • tõele (kõigile ja kõigele) selja pööramine;
  • lohutamine ja toe otsimine;
  • tuhkapäev.
Loeng oli huvitav ning pani mõtlema...

12. veebruar 2013

Vastlatrall

Üks pada, palju herneid, sekka koodijupp.
Üks mägi, palju terveid lapsi - oh sa jutt!!!


Täna tähistati Raasiku koolis vahvat vastlapäeva. Algklassid meisterdasid vastlavurri (nööbivurri) ning 3. ja 4. tunni ajal ootas õues kogu rõõmsat koolipere imeilus talveilm, rõõmus kehalise kasvatuse õpetaja ning huvijuht Kadi.

Algul said kõik pisikese ülevaate, mis asi see vastlapäev on. Vastlapäev on meie rahvakalendris üks populaarsemaid tähtpäevi, püsides tänaseni. Vastlapäev kuulub liikuvate pühade hulka, vastlapäeva nihkumine võib toimuda umbes kuu aja piires - 8. veebruarist kuni 7. märtsini. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva. Kõige iseloomulikumaks tegevuseks oli liulaskmine, millega taotleti head linakasvu. Levinud olid vastlalaulud, seajalad ja herne- või oasupi söömine. Seajala kondist sai tore mänguasi - vurr. Küpsetati kukleid ja kakkusid, lõigati juukseid, hobustel saba ja lakka, et need hästi kasvaksid. Vastlakombe järgi ei või söömisega pimeda peale jääda ja enne õhtusööki tuleb kindlasti saunas ära käia.Veel ennustati vastlapäeva järgi kevade tulekut:
* Kui kukk vastlapäeval räästa tilkadest juua saab, siis saab härg maarjapäeval (25. märtsil) veeaugust juua.
* Vastlapäevast akkava talve teine silm vett jooksma.
Tänasega algab varakevadine seitsmenädalane suurt paastu kuni lihavõttepühadeni (kasutatud allikas: miksike.ee).
Edasi said kõik (1.-9. klassi õpilased+õpetjad) naha soojaks tantsida toredate ringtantsude näol.

Järg jõudiski esimese võistlusalani - saapaviskeni. Igat klassi esindasid 1 poiss ja 1 tüdruk. Poisi ülesandeks oli kummikut visata (5.-9. klassi poisid viskad jalge vahelt ja üle pea), tüdruk pidi koonuse panema visatud kohta. Paremusjärjestus: I koht 3. klass; II koht 4. klass; III koht 2. klass.

Edasi järgnes teatevõistlus kelkudel. Võistkond koosnes ühest õpilasest 1.-9. klassini. 1. klassi õpilane istus kogu võistluse vältel kelgul ning teised võistkonnaliikmed pidid teda kelguga koonuseni ja tagasi kelgutama. Nalja sai palju ning staadion rõkkas rõõmust. Parim oli Taavi võistkond.

Algklassid suundusid mäele pikimat liugu välja selgitama ning suuremad õpilased mängisid lumejalgpalli. 1. klassi pikima liu lasi Mia-Liis, 2. klassi pikima liu lasi Oliver Arthur, 3. klassi pikima liu autor oli Lisette Anabel ning 4. klassis liugles kelgul kõige kaugemale Marissabel. 

Päev kulges mõnusasti, õpilased ning õpetajad olid punapõsksed ja rõõsad. Kõik jäid rahule!

Aitäh kokkadele, kes meid hernesupi, tee ja vastlakuklitega kostitasid. Tänud õpetaja Marile, õpetaja Merlile ja õpetaja Kristjanile pildistamise eest. Väga palju häid hetki tabasite! Õpetaja Kristjanile kuulub veel meie kõigi tänu, kes jõu ja nõuga toetas huvijuhti.

11. veebruar 2013

Loeng

Täna said 5.-7. klasside õpilased kuulata Politsei- ja Piirivalveameti poolt läbi viidud loengut "Internetiohutusest". Raasiku kooli oli külla tulnud oma teadmisi jagama Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna noorsoopolitseinik Kristo Tamsalu.

Saadi teada:
  • mis asi on Internet;
  • millised ohud valitsevad Internetis;
  • kiusamine Internetis - mida teha;
  • kuidas ohutult oma telefoni kasutada;
  • kui  kasutad võõrast telefoni ilma omaniku loata tekitades talle rahalist kahju, siis saad karistada (tegemist arvutikelmusega);
  • kuhu ohu korral pööruda (TASUTA ööpäevaringne lasteabi telefon 116 111 või teavita politseid).

Vesteldi teemadel:
  • Internetis kiusamine, norimine ja ahistamine;
  • kellele oma muredest või halbadest kogemustest rääkida;
  • kas vanem tundub Internetiasjades täielik võhik;
  • kas noore arvates peab lapsevanem teadma, mida laps arvutis teeb;
  • kus peaks kodus arvuti paiknema.
Aitäh direktor Kadrile, kes õpilastele olulise loengu välja pakkus!



7. veebruar 2013

II viktoriin

Täna, 7. veebruaril, toimus minu loovtöö teise etapi viktoriin ja teemaks oli "Eesti ja kodukoha sport".
Olen rahul, et kõik olid ilusti kohal. Suurtest (5.-9. klass) olid mõned haiged, aga ka nemad olid asendajad leidnud.
Kuna seekord oli suhteliselt keerukas teema, siis tegin väikestele nii lihtsalt, kui võimalik. Näiteks küsisin: Mis aastal kaeti Raasiku kooli staadion kunstmuruga? Suurtele oli natuke kergem teha, sest nemad on vanemad ja teadmisi oma valla kohta rohkem. Küsisin siis nende käest näiteks: Millega tegeles Raasikul elanud mees Heino Puuste?
Väikestest jäid III ja IV kohta jagama võistkonnad HAML ja  "Kui reedel lõpeb maailm" (4. klass),  II koha sai võistkond "RELM" (3. klass) ning I koha sai "UFO24AIAA" (4. klass). Suurtest sai  III koha 6. klass,  II koha sai VIS (9. klass) ja I koha said taaskord 8. klass. VISile ja 8. klassile tegime kaks lisaküsimust, kuna nad olid viigis. VISile sai saatuslikuks see, et küsisime: Mitu inimest on korvpalli tiimis korraga platsil? Nemad vastasid 6, aga 8. kl vastas 5, mis oligi õige vastus.
Auhindadeks olid seekord õunad, eelmine kord olid mandariinid. Üleüldiselt olen väga rahul, et oli nii palju võistkondi ikka kohal ja olen ka väga tänulik, et Elis, Heleen, Gerli, Jan ja Arno mind aitasid!
Kokkuvõtte tegi Keith (viktoriini läbiviija).


Toredaid vastuseid: Kes on Raasiku Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja? Vastused: Kristjan Liimberg, Kristian Jõesar Kes on jalgpallitreener Raasikul? Vastused: Raimond Vaga, Ian Vaher, Joker Kusalu

6. veebruar 2013

Tänuavaldus tantsijatele

Olen väga tänulik kõigile klassidele pingutuse eest, mis lõppes vahvate etteastetega. Aega, õpetust ja eeskuju oli minimaalselt, aga te tantsisite! Tublid olete - aitäh!

Tantsuõpetaja Janne

Pärimustantsupäev

Täna toimus meie koolis uudne üritus - PÄRIMUSTANTSUPÄEV, mis oli pühendatud kultuuripärandi aasta auks.

Paar nädalat tagasi said kõik klassid õpetaja Jannelt omale tantsu, millega 6. veebruaril kogu kooli ja žürii ees üles astuda. Õpetaja Janne näitas kiirelt ette tantsusammud ning jagas tantsukirjeldused klassiesindajatele laiali. Need omakorda õpetasid tantsu selgeks ülejäänud klassikaaslastele. 9. klassi õpilased Pille, Merit, Merten ja Karl olid 1.-3. klassi õpilaste juhendajad.

Ürituse eesmärgid olid:
* tutvuda erinevate pärimustantsudega;
* arendada üksteisega arvestamist;
* saada teada Eesti tantsude olemus.

Näha sai üheksat tantsu. Esinemine/võistlemine algas 1. klassist ja lõppes kõige vanematega - 9. klassiga. Võisteldi kahes vanuserühmas - 1.-4. klass ning 5.-9. klass. Igale tantsule eelnes pisike tutvustus, kus see tants nn üles korjati.

Nautida sai:
1. klassi esituses "Voortantsu"
2. klassi esituses "Kupparimuorit"
3. klassi esituses "1, 2, 3, 4,5, 6, 7"
4. klassi esituses "Kiigadi-kaagadid"

Algklasside paremusjärjestus:
I KOHT 2. klass
II-III KOHT 3. klass
II-III KOHT 4. klass

Nägime :
5. klassi esituses "Pärliinet"
7. klassi esituses "Kalamiest"
8. klassi esituses "Kihnumaad"
9. klassi esituses "Raabikut"

5.-9. klasside paremusjärjestus:
I KOHT 5. klass
II KOHT 8. klass
III KOHT 9. klass

Ka õpetajad esitasid üllatustantsu "Juudi jung", millele vahvalt kaasa elati.

Žürii oli 5-liikmeline, kes hindas riietust, teostust, esinemise väljenduslikkust, ühtsust, korrektsust ja üldpilti viiepallilises skaalas. Žüriisse kuulusid: direktor Kadri Viira, rahvamajajuhataja Helle Vaga, memmede tantsurühmast kaks prouat ning härra Kuuskla.

Suur aitäh rahvatantsuõpetaja Jannele, žüriile, 9. klassi juhendajatele, õpilastele ning helitehnik Arnole.

5. veebruar 2013

Turvalise interneti päev

Tänavu tähistatakse TURVALIST INTERNETI PÄEVA 5. veebruaril.

2013. aastal tähistatakse Turvalise interneti päeva 10. korda ja tänavu keskendutakse teemale “Minu õigused ja kohustused internetis”, mis julgustab kasutajaid internetis väärikalt surfama (“Connect with respect”).

Turvalise interneti päeva (Safer Internet Day - SID) korraldab Insafe võrgustik. Igal aastal propageeritakse veebipõhise tehnoloogia vastutustundlikku kasutamist, eriti laste ja noorte hulgas.

Sel päeval võiks pöörata rohkem tähelepanu interneti vastutustundlikule kasutamisele.

Kampaania koduleht

(kasutatud materjal: http://koolielu.ee/info/readnews/202114/valmistu-turvalise-interneti-paevaks)

3. veebruar 2013

Koolitants

1. veebruaril käisid Jaanika, Kristel, Liis, Marissabel ja Berta  koos oma juhendaja Berit Kondratjeviga "Koolitants 2013" maakondlikul eelvoorul.


1. veebruar 2013

Algklasside talvepäev

Täna ehitasid kõik algklasside õpilased neljanda tunni ajal koolimaja taha kokku 16 vahvat lumememme.

Lumememm

Ta on valge,
päris valge,
tal on valged käed ja palged,
silmad mustad,
nina pikk,
ise paks ja ümarik.

Seisab valvel
ainult talvel
tummana see valge mees
minu koduukse ees.