27. märts 2013

Priiuse põlistamise päeva tähistamine 9. klassis

Täna tähistas Eestmaa priiuse põlistamise päeva.
Sel puhul korraldas ajaleht „Postimees“ koostöös Ivo Linnaga veebimälumängu Eestima ajaloost, inimestest ning kultuurist.
Meie kooli üheksandikud panid ka endid proovile. Tulemused olid üle keskmise.
Kiidame õpetajaid, eriti Aeta ja Merikest.

Kokkuvõtte tegi õpetaja Laur

Mälumängu ennast saab mängida alloleval lingil:
http://malumang.postimees.ee/




Priiuse põlistuspäev

2 × 7890 + 1 päev iseseisvat Eestit
Täna on priiuse põlistumise päev. "Päev, mil uus iseseisvusaeg saab pikemaks kui senine pikim," ütleb priiusepäeva idee autor Toomas Kiho.

Eesti vabariik loodi 24. veebruaril 1918. Saksa okupatsioon algas järgmisel päeval, 25. veebruaril 1918. Iseseisvus kestis ühe päeva. Saksa okupatsioon lõppes 11. novembril 1918. Nõukogude Liit okupeeris Eesti vabariigi 17. juunil 1940. Seega kestis iseseisvus 21 aastat, 7 kuud ja 6 päeva. Nendest andmetest lähtuvalt on Toomas Kiho teinud päeva täpsusega arvutused, võttes arvesse ka 5 liigaastapäeva (1920, 1924, 1928, 1932, 1936). Selle järgi kestis sõjaeelne iseseisvus täpselt 7890 päeva.

(kasutatud materjal: http://www.ohtuleht.ee/514983)

25. märts 2013

Stiilinädal

Esmaspäev 25.03 - TÄPID


Teisipäev 26.03 - RUUDUD

Kolmapäev 27.03 - TRIIBUD

Neljapäev 28.03 - VÄRVID

Mälestusi Austria ringreisist kevadvaheajal

Ma jäin rahule sellega, et reis oli hästi korraldatud. Oli antud piisavalt vaba aega. Giid rääkis põhjalikult erinevatest vaatamisväärsustest ja arvestati võimalikult palju reisijate soovidega. Meeldis ka see, et ilmad olid ilusad, kõik olid sõbralikud ning käitusid hästi.
Gerli

Mulle jäi meelde pikk bussisõit, ilusad vaated ja väga lahe giid. Jäi meelde ka termaalvetes ujumine, ilusad hotellitoad Poolas, soojad ilmad ja ilusad linnad. Kõige rohkem jäid meelde Alpid.
Kelli

Mulle meeldis Austrias kõige rohkem Shönbruni loss. Seal olid ilusad suured toas. Lossi ümber oli väga suur ja ilus aed, lossi ees aga suur hoov ning suured purskkaevud. Mulle meeldis ka mägedes. Ma polnud nii lähedalt veel nii suuri mägesid näinud. Salzburgis oli kindlus ning kindlusest oli väga ilus vaade linnale ning mägedele.
Viinis oli palju ilusaid kujusid.
Renata

Kõige rohkem meeldis mulle Austria pealinnas Viinis. Seal me saime palju ringi käia ja näha huvitavaid vaatamisväärsusi. Mulle meeldis väga ringkäik vanalinnas, kus giid rääkis erinevatest majadest ja seal elanud inimestest. Pärast seda oli meil aega iseseisvalt linna avastada. Hästi palju oli vaatamist ning selle tõttu jäi ka aega napiks.
Elis

Mulle meeldis seltskond, kuigi alguses tundus, et meie suhtlemine Alavere õpilastega ei hakka kuidagi sujuma. Lõpuks saime juba väga hästi läbi.
Salzburgis oli väga ilus loodus ning mäed olid võrratud.
Meeldis ka see, et meil oli vaba aega piisavalt.
Tšehhi lumetorm ning bussirike Poolas jäid samuti eredalt meelde.
Hotelliomanik Austrias oli hästi tore ning sõbralik.
Keith

Mulle meeldis selle reisi juures see, et me käisime paljudes erinevates linnades ning nägime huvitavaid vaatamisväärsusi. Hea oli ka see, et ilmad olid soojad ning lund polnud.
Kõige rohkem meeldis mulle Viinis, sest seal olid väga ilusad majad ja see oli väga huvitav linn. Viinis oli palju poode ning käisime sõbrannadega seal šoppamas ka.
Mind võlus ka see maastiku ilu, mida me Salzburgi sõites nägime. See oli lihtsalt võrratu.
Sandra

Reis meeldis väga, nägid palju uusi asju ning sai rohkelt uusi teadmisi. Seltskond oli väga hea. Kõige rohkem meeldis mulle mägedes, kuna seal oli ilus vaade ning soe.
Reis oli väga huvitav. Kahju, et vahepeal vihma sadas.
Jaanika

Mulle meeldis reis väga. Seltskond oli hea ja hädadest tuldi kiiresti välja.
Kahju oli sellest, et seal olles oli ilm vahepeal halb ning alles koduteele asudes päike välja tuli.
Kõige ilusamad vaated olid mägedes. Tundus, et seal oli ka kõige soojem, sest tuult eriti polnud. Oleksin tahtnud hea meelega veel ühe nädala seal olla ning mõnuleda sooja käes.
Olen igati selle reisiga rahul
Elena

Kõige rohkem meeldis mulle kunstimuuseum Viinis, kus oli ajaloolisi skulptuure ja keraamikat.
Mu lemmiklinn oli Baden, kus ma jalutasin enamuse ajast pargis. Veel oli tore Salzburgis.
Ka Shönburni loss oli uhke, eriti just lossipark.
Ka mäed jätsid hea mulje, Eestis ju ikkagi mägesid pole.
Viinis oli tore üksinda jalutada. Kõige rohkem meeldiski mulle see, kui ma sain üksinda olla ja omi mõtteid mõelda ning seda ilu ja eripära üksinda imetleda.
Reis oli tore, ehkki bussis pikalt sõita oli suhteliselt väsitav.
Kokkuvõttes oli siiski kõik suurepärane ning mul on hea meel, et ma kaasa tulin.
Marta



14. märts 2013

Emakeelepäev


14. märtsil tähistasime emakeelepäeva.

Ettevalmistusi tegime aga juba palju varem. 5., 6., 8. klassid tegid katsetusi luulemaastikul. Kes kuidas, peaasi, et ise. Tööd kaunistati ja riputasime kõikidele huvilistele koridoriseintele uudistamiseks ja hindamiseks. Andekamateks hinnati kaaslaste poolt Merilini, Keithi ja Kristelit.

Neli 9. klassi õpilast käis algklassides eesti muinasjutte lugemas. Lapsed aga joonistasid pilte.

7. klass aga arutles ning mõtiskles selle üle, kas ja kuidas on seotud omavahel rahvas ja kirjandus. Mõtted olid mõnusad ja kohati vägagi üllatuslikud heas mõttes.
Näiteringilapsed aga olid selgeks õppinud näidendi „Kavalus“, vaatajateks 1. - 5. klass. Loodetavasti jäid vaatajad rahule ja ka õppisid midagi. Näitlejad ise nautisid igaljuhul oma tegemisi. Olidki väga tublid.

9. klass tutvus uuema moodsa eesti luule ja luuletajatega.Üks luuletus tuli ilusa käekirjaga valgele paberile kirjutada. 1. klassi lapsed aga hindasid ja valisid kõige ilusamalt vormistatud töö. Valituks osutus Pille.

Traditsiooniks on saanud ka 7. - 8. klasside emakeeleolümpiaad. Osales kümme tublimat, aga kõige paremaks osutus Elena Järs 8. klassist.

Üpris elevaks läks siis, kui koguneti klassidevaheliseks võistlusmänguks. Tuli luuletada, nuputada, mõistatada – kõigile jagus tegevust. Kiireim oli 8. klassi võistkond, kuid kokkuvõttes võitis 9. klass.Teiseks tulid kaheksandikud ja kolmandaks üllatusena 5. klass.

Õpetaja Kadi paneb ka punktitabelisse kõik kirja.

Tublimaid said kõva häälega kiita ja pisikese autasu ka.

Oli tore päev !

Õp Aet

13. märts 2013

Füüsikapäev


Tänavu toimus meie koolis esmakordselt füüsikapäev.

Toimetamist jagus mitmeks tunniks.

− Üheksandikud (nemad teavad füüsikast meil kõige rohkem) tegid ühistööna postereid kuulsatest füüsikutest ja riputasid need koolimaja seintele.
− V – VII klassi poisid olid konstrueerinud kogu veerandi vältel katapulte. Heitevõistlusele jõudis neid viis. Ülekaaluka võidu saavutas Rando Ristain.
− Toimus kaks teadusteatri etendust: I – V klassile ja VI – IX klassile. Siin oli läbivaks teemaks ÕHK. Nägime kui tugev on õhk (õhukahur). Võitlesime õhurõhu vastu (avasime moosipurke), lasime õhurõhul mune pudelisse suruda. Veendusime, et limonaadi ja Mentost koos tarvitada ei tasu. Vastukaaluks tegime ise limonaadi ja jäätist. Saime teada, et süsihappegaas ja lämmastik, mis on meid ümbritseva õhu koostises, on üsna lahedad katsetamise vahendid.
− Pauku sai ka!

Kokkuvõte: õpetaja Laur.

12. märts 2013

Ajalookonverents

Täna, 12. märtsil, käisid 8. ja 9. klassi õpilased Raasiku valla I ajalookonverentsil, mis toimus Aruküla kultuurimajas.

Kõige esimesena esines Vaino Napp oma esitlusega ''Iidne Perila keset Harjumaad''. Ta rääkis meile Perila ajaloost, Perila külast ja selle kujunemisest. Juttu tuli ka tähtsamatest inimestest, kes seal elanud on, näideks meile kõigile tuntud helilooja ja koorijuht Gustav Ernesaks.

Järgmisena astus meie ette Mai Erbe, kes rääkis ''Vaimu ja hinge haridusest Aruküla Vene Kirikukoolis''. Ta rääkis meile selle kooli ajaloost, koolikorrast ja koolitööst. Huvitav oli teada saada, missuguseid aineid seal koolis õpiti, missugune oli õpilaste koolivarustus ja kuidas lapsi õppimata jätmise eest karistati. Üks karistus kõlas nii: ''Jääb söömata, sest pole ükskordühte selgeks õppinud.''

Kolmandana esitles oma uurimustööd Henri Reeder, esitlus nimega ''Aruküla: Wabariigi Aedlinn''. Ta rääkis ja tutvustas meile, mis on aedlinnad, miks neid rajati ja sellest, kuidas rajati Arukülla Aedlinn.

Neljandana esitles Anne Eenpalu oma uurimustööd ''Eesti Vabariigi Suurmees Kaarel Eenpalu 125''. Kaarel Eenpalu tütretütrena oskas Anne Eenpalu rääkida palju huvitavat tema elust, karjäärist ja lihtsalt temast. Kaarel Eenpalu oli riigivanem, peaminister, Riigikogu esimees, Riigikogu liige, kaheksakordne siseminister, Eesti Vabariigi politsei ja piirivalve rajaja, rahvaraamatukogude ellukutsuja ja Hellema õppe-katsetalu peremees. Ühesõnaga väga töökas ja tark mees.

Järgmisena esitles Marianne Loik oma uurimustööd ''Eesti Vabariigi aegsest Raasikust''. Ta rääkis meile Raasikul asuvatest mõisadest, Raasiku alevikust, Raasiku Vallamajast, rahvamajast ja meie armsast koolist. Oli huvitav kuulata ja vaadata pilte minu ja meie kooli õpilaste kodukohast.Vanu pilte oli tolleaegsest Raasiku rongijaamast, Raasiku mõisast ja teistest Raasiku tuntumatest kohtadest.

Viimasena astusid meie ette Aruküla Põhikooli õpilased Alvar Arandi ja Andres Loik. Alvar Arandi rääkis meile Märtsiküüditamisest, mis toimus 1949. aastal. Ta selgitas, mis on küüditamine, miks, kus, kellega ja kuidas see toimus. Kohe kui Alvar lõpetas, rääkis Andres Loik oma vanaisast Jaan Väljakust, kelle pere küüditati.
Kokkuvõteks ütleksin ma, et konverents oli väga huvitav ning ma arvan, et iga 8. ja 9. klassi õpilane sai midagi uut ja huvitavat teada.

Aitäh ajalooõpetaja Merikesele!

Kokkuvõtte tegi Sandra 8. klassist.

Midagi kahe kõrva vahele jätmiseks...

25.02 toimus 6. klassis loeng. Loeng kestis kaks tundi.

Esimese tunni poolel räägiti meile uimastitest, alkohoolist ja suitsust. Meile toodi näidetena erinevaid juhtumeid, mis on inimestega juhtunud. Minu suureks üllatuseks oli see, et suits võib tekitada palju erinevaid vähke. Tunni lõpus näidati meile videoklippi, kus sõbrad võtsid sünnipäevapeol tablette ja ühele mõjus see halvasti. Asi läks hullemaks, sest "sõbrad" ei kutsunud talle kiirabi.

Teise tunni alguses vaatasime teist videoklippi. Seal võtsid tüdrukud GHB ja üks nendest oli sattunud keldrisse, mis mõjus talle kahjustavalt.

Selles tunnis räägiti veel jalgratta varustusest ja millal saab teha juhilube. Kordasime veel, kuidas tuleb liikluses liigelda. Mõned usinamad õpilased märkisid ka kõik üles.

Loeng oli väga sisukas ja huvitav. Meile meeldis see loeng väga ja jääme järgmist ootama.

Kokkuvõtet tegi Helina 6. klassist

10. märts 2013

Ülemaailmne matemaatikavõistlus

Juba veebruari lõpust on 1.-5. klass käinud harjutamas ülemaailmseks matemaatikavõistluseks. On neid, kes võtsid harjutamist väga tõsiselt ja said märkimisväärseid punkte. On ka neid, kes ei pidanud harjutamisest üldse lugu. 6. märtsil toimus kauaoodatud ülemaailmne võistlus. Harjutamisel saadud punktid nulliti ja kõigil oli uus võimalus saada väga head tulemust. Igal vanusegrupil oli erineva tasemega ülesanded. Kõik, kes osalesid, andsid endast parima. Võisteldes tuli mängida viies levelis 10 mängu. Punkte saadi nii kiiruse kui ka vastuste õigsuse eest. Meie kooli 10 parimat on:


nimi klass punktid
1.  Denis 3 1213
2.  Mariia 4 1137
3.  Egert 1 840
4.  Eliza 3 795
5.  Mia-Liis 1 703
6.  Elisabeth 1 688
7.  Darja 1 662
8.  Kirke 2 621
9.  Liis 4 600
10.  Sille 2 514

4. märts 2013

Eesti laul 2013

Meie riigi muusikaelus on kujunenud tavaks osaleda Eurovisiooni lauluvõistlusel. See traditsioon on Euroopas alates 1956. aastast, kui võistlus peeti Šveitsis.
Eesti osales esimest korda 1993. aastal Janika Sillamaa lauldud lauluga „Muretut meelt ja südametuld“. Aastal 2001 võitis Eesti aga selle võistluse- sellega said hakkama Tanel Padar ja Dave Benton, esitades laulu „Everybody“.
Alates 2009. aastast valitakse meil Eesti Laulu ja esimese sellise tiitli sai laul „Rändajad“, mille esitas Urban Symphony, solistiks Sandra Nurmsalu.

Kõik me teame juba, et Eesti Laul 2013 on „ET UUS SAAKS ALGUSE“. Selle autoriteks on Mihkel Mattiisen ja Silvia Soro ning esitajaks Birgit Õigemeel. Birgit laulab seda laulu Eurovisiooni eelvoorus Rootsis, Malmös 14. mail, seitsmendana.

Meie koolis toimus 28.2-1.3 samuti oma Eesti Laulu valimine. Kõik klassid kuulasid-vaatasid võistluslaulud ära ja andsid hindeid nii nagu päris Eurovisiooni kohtunikud- kõige enam meeldinud laul sai 12, teine 10, kolmas 8 ja siis edasi juba 7,6,5,4,3,2,1 punkti. 

Kui meie koolil oleks olnud sõnaõigust, siis oleksime saatnud võistlusele hoopis ansambli PÕHJA-TALLINN, kes esitas laulu „Meil on aega veel“. Teise koha saavutas Elina Born lauluga „Enough“ ja kolmanda koha Grete Paia lauluga „Päästke noored hinged“.

Täpsemalt saab tulemusi jälgida tabelist.




1.kl

2.kl

3.kl

4.kl

5.kl

6.kl

7.kl

8.kl

9.kl
Punkte
kokku

KOHT
1. ROLF ROOSALU
    „WITH U“
3
6
5

1
1
5
1
1
3
26
10.
2. LIISI KOIKSON JA
    SÖÖRÖMÖÖ  „ÜLE VEE“
7
4
2
3
4
3
2
10
1
36
9.
3. RASMUS RÄNDVEE JA  FACELIFT DEER  „DANCE“
8
5
10
6
6
1
4
12
2
54
4.
4. ELINA BORN
    „ENOUGH“
10
10
7
10
7
6
5
8
10
73
2.
5. PÕHJA-TALLINN
    „MEIL ON AEGA VEEL“
12
12
12
6
12
10
8
7
5
84
1.
6. KÕRSIKUD
    „SUUDA ÖELDA EI“
2
2
6
7
4
12
6
4
7
50
5.
7. BIRGIT ÕIGEMEEL
    „ET UUS SAAKS ALGUSE“
6
3
4
10
2
2
10
6
6
49
6.
8. TEELE, TUULI JA ULA  „RING THE ALARM“
4
8
4
4
8
7
3
3
4
45
7.
9. WINNY PUHH  „MEIECUNDIMEES...“
1
1
8
2
5
8
8
3
8
44
8.
10. GRETE PAIA
     „PÄÄSTKE NOORED HINGED“
5
7
1
12
12
4
12
6
12
71
3.
 
Heli Karu